Sissejuhatus

Eesmärk. Hinnata, kas ja mille võrra on muutunud Eesti inimeste retseptiravimite kasutamine aastatel 1996 ja 2006 ning kuidas on retseptiravimite kasutamine seotud tervise enesehinnangu ja krooniliste haiguste esinemisega.
Uurimismaterjal ja -meetodid. Kasutati kahe esindusliku rahvastikupõhise intervjuuküsitluse andmeid, kusjuures 1996. aastal vastas küsimustikule 4711 ja 2006. aastal 6434 Eesti inimest. Küsimused käsitlesid retseptiravimite kasutamise sagedust ja põhjuseid, krooniliste haiguste olemasolu ja tervise enesehinnangut ning võimaldasid isikupõhiselt uurida ravimite kasutamist mõjutavaid tegureid.
Tulemused. Retseptiravimite kasutajate arv oli kümne aastaga igas vanuserühmas oluliselt suurenenud ja ainult viiendik 65aastaste ja vanemate vanuserühmast ei kasutanud 2006. aastal retseptiravimeid. Samaaegne mitme retseptiravimi kasutamine oli 2006. aastal oluliselt enam levinud kui kümme aastat enne seda: kahe ja enama retseptiravimi kasutajate arv kõigi inimeste seas oli kahekordistunud ning vähemalt kolme ravimit tarvitas ühel ajal veerand retseptiravimite kasutajatest. Ravimeid kasutati nii 1996. kui ka 2006. aastal sarnastel põhjustel, kuid kasutajate arv oli suurenenud iga haigusrühma puhul, kuigi krooniliste haiguste deklareerijaid lisandus 10 aastaga vähe.
Järeldused. Eesti inimeste seas oli 2006. aastal arsti määratud retseptiravimite kasutajaid oluliselt enam kui 1996. aastal. Kasvanud oli ka mitme retseptiravimi kasutajate arv. Hoolimata erinevate krooniliste tervisehäirete esinemissageduse vähesest kasvust, suurenes nende tervisehäirete raviks pidevalt retseptiravimeid tarvitavate Eesti elanike arv ja polüfarmakoteraapia rakendamine arstide poolt.

Eesti Arst 2012; 91(6):286–293