Sissejuhatus

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algaastatel vastu võetud ravikindlustuse seadus ja haige kassa süsteemi loomine võimaldas suhteliselt kiiresti arstiabi kvaliteeti, juurutada uued moodsad ravi- ja diagnostikameetodid ning teha ümberkorraldused tervishoiusüsteemis. Praeguseks on aga selge, et kehtiv süsteem ei suuda ellu viia eesmärki arendada Eestis sellist tervishoiusüsteemi, nagu see on teistes euroliidu maades. Peamiseks põhjuseks on tervishoiu alarahastamine. Juba 2003. aastal olid tervishoiukulutused Eestis (väljendatuna %na SKTst) oluliselt väiksemad kui teistes euroliidu maades (vt joonis 1). Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2007–2010 ei näe ka siin ette olulist kasvu (vt tabel 1).

Eesti Arst 2006; 85 (11): 776–779