Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Kümme aastat tagasi koostati arstide ja õdede arvu prognoosid aastaks 2032 ja siis oli suurimaks mureks nii arstide kui ka õdede lahkumine tööle välismaale. Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ajavahemikul 2012–2021 toimunud muutusi Eestis töötavate õdede ja arstide arvus ning vanuselises koosseisus ja selle alusel hinnata koolitusvajadust lähimaks aastakümneks.
Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti õdede ja arstide nimelised väljavõtted 2021. aasta aprilli seisuga ja lingiti need 2012. aasta aprillis küsitud andmetega, et hinnata õdede ja arstide töölt lahkumist ning tööle asumist sõltuvalt vanusest.
Tulemused. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate õdede keskmine vanus suurenenud 4 aasta võrra ja üle 65aastaste osakaal töötavate õdede koguarvust on kahekordistunud (6%-lt 12%-le). Töökohaga õdede koguarv on suurenenud 1487 võrra ja seda mitte uute õdede lisandumise arvel. Eesti raviasutustesse on tööle naasnud 649 õde, kes vahepeal töötasid mujal, ja pensioniikka jõudnud õed jätkavad töötamist (lisandus 674 pensioniealist õde). Eesti raviasutustes töötavate alla 65aastaste arstide arv on kogu iseseisvuse taastamise järgse aja pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate üle 65aastaste arstide osakaal suurenenud 17%-lt 25%-le.
Järeldused. Et kahekümne aasta pärast oleks Eesti raviasutustes tööl 9 õde 1000 inimese kohta, tuleb kohe kahekordistada õendusõppe vastuvõttu 700–800 õppekohani aastas ja loota, et väljaõpetatud õdede tööleasumine välisriikidesse ei suurene. Järgmised kakskümmend aastat pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide piisavalt arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada ning tagada arstide ühtlane vanuseline koosseis.