Sissejuhatus

Taust, eesmärk. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade analüüsidest, mida on võimalik teha Tartus asunud Maarjamõisa polikliiniku perearstide patsientide terviseandmetest moodustatud andmebaasi alusel. Tegemist on sissejuhatava uurimusega, mille eesmärgiks on tutvustada andmeanalüüsi potentsiaali elektrooniliste terviselugude uurimisel.Metoodika. Aastatel 1995–2011 Tartu Maarjamõisa polikliiniku perearstide töövahendiks olnud patsientide anonüümseks muudetud terviseandmeid sisaldava infosüsteemi andmestikku analüüsiti erinevate jaotus- ja sagedusanalüüsi meetoditega.Tulemused. Vaadeldud ajavahemikul toimus aastaaegade kaupa kõige enam arstivisiite sügisesel ja talvisel perioodil ning nädalapäevadest esmaspäeval. Visiidikirjed sisaldasid kokku 18 462 524 sõna, millest 14% moodustasid lühendid. Kokku kasutati 190 789 unikaalset algvormi ehk lemmat, millest ainult 78 909 lemmat (41,36%) oli kasutatud enam kui üks kord ning 25 437 lemmat (13,33%) oli kasutatud vähemalt 10 korda. Suurima esinemissagedusega sõnad või lühendid olid rr, ravi, x, olema ja mg. Kokku kasutati andmestikus 5389 erinevat RHK-10 diagnoosi, millest 425 (7,9%) sagedasemat unikaalset diagnoosi moodustasid 90% kõigist diagnoosidest. Andmestikus esinevad retseptid sisaldavad 718 erinevat toimeainet, millest 144 (20%) sagedasemat unikaalset toimeainet moodustasid 90% kõigist retseptidega väljakirjutatud toimeainetest. Kokkuvõte. Analüüsi tulemusi on võimalik kasutada tervishoiukorralduslike otsuste tegemisel. Andmestik on erakordselt mahukas ja sel on seetõttu suur potentsiaal täiendavaks analüüsiks, sh andmekaevemeetodite rakendamiseks. Eesti Arst 2013; 92(8):452–459