Sissejuhatus

Glaukoom on nägemisnärvi neuropaatia, mille käigus tekib krooniline aksonite ja ganglionirakkude kahjustus. Glaukoomihaigel tekivad vaatevälja skotoomid ehk väljalangevused kuni kontsentrilise vaatevälja ahenemiseni glaukoomi lõppstaadiumis ning väheneb nägemisteravus ehk visus. Põhiliseks riskiteguriks on silma kõrgenenud siserõhk. Glaukoom lastel ei ole alati iseseisev haigus. Anatoomiliste defektide, geneetiliste sündroomide, neoplastiliste ja põletikuliste protsesside tõttu võib glaukoom kaasneda üle 100 haigusliku seisundiga. Kui vastsündinul ei diagnoosita glaukoomi õigel ajal, tekib silmamuna suurenemine, skleera ehk valgekesta väljavenimine ja nägemisnärvi kahjustus ning silm võib jääda pimedaks. Kõrgenenud silmarõhu kliinilised nähud võivad olla erinevad ja ravi on enamasti kirurgiline. Medikamentoosne ravi on kas toetav või määratud enne diagnoosi kinnitamist ja operatiivset ravi (1–5).Eesti Arst 2014; 93(3):157–164