Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Tervishoiutöötajate hoiakud ja praktika halbade uudiste edastamisel patsientidele on meditsiiniajaloos muutunud. Alates 20. sajandi keskpaigast on patsiendi õigus saada teada teda ennast puudutavat meditsiinilist teavet kujunenud järk-järgult üheks meditsiinilise suhtluse eetika alustalaks. Uuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti tervishoiutöötajate (arstid ja õed) seisukohad patsiendi teavitamisel tema terviseseisundiga seotud halbadest uudistest. Selliseid uuringuid on maailmas – eelkõige arstide hulgas – korraldatud alates 1960. aastatest, Eestis toimus uuring esimest korda.
Metoodika. Veebipõhised küsitlused survey.ut.ee keskkonnas viidi läbi 445 tervishoiutöötaja (86 arsti ja 369 õde) hulgas ajavahemikul maist septembrini 2019. Andmeanalüüsiks kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Küsimustikke oli võimalik täita nii eesti kui ka vene keeles.
Tulemused ja järeldused. Eesti tervishoiutöötajad austavad patsiendi õigust saada enda kohta käivat teavet ka siis, kui tegemist on raske ja keerulise juhtumiga, näiteks lõppstaadiumis ravimatu haigusega (sellega nõustus 92% vastanud arstidest, ükski ei eitanud). 36% õdedest vastas samuti jaatavalt ning 41% piirduks teabe jagamisel sellega, mida patsient ise küsib. Seega võib järeldada, et Eesti tervishoiutöötajad järgivad patsiendi autonoomiat austavat meditsiinikultuuri. Samas mõjutavad patsiendile antavat teavet mitmed asjaolud. Üldiselt ei võeta halbade uudiste edastamisel arvesse patsiendi sotsiaalset ega religioosset tausta, küll aga patsiendi arusaamisvõimet, emotsionaalset seisundit ja eelistusi. Arstide vastustest ei ilmnenud hoiakute ebasümmeetriat. Enamik vastanud tervishoiutöötajatest näeb vajadust selleteemalise koolituse järele.