Sissejuhatus

Ta rabeles tunamullu välja raskest haigusest ja nimetas seda ise naljatledes peaprooviks. Nüüd oli tõeline viimane etteaste, mida saab elus kogeda vaid korra. Ants, eluaegne kopsuarst, koolivendadele oma “kusti-poiss”, kopsuarstidele hea ja kogenud kolleeg ning õpetaja, Tallinna arstidele nende liidu kauaaegne hea vaim – peasekretär, läks. Maha jäi peale suure pere hulk kolleege, kes kõik tahtsid ja tahavad salamisi temaga sarnaneda. Olla niisama väärikas ka kõige raskemail hetkil, osata oma muresid üksnes endale hoida ja oma rõõme kõigiga jagada.

Eesti Arst 2005; 84 (2): 139