Sissejuhatus

Kaasasündinud südamerikete korral kujunevat südamepuudulikkust käsitleti 1990. aastate lõpuni kui hemodünaamilistest muutustest tingitud seisundit, kuid viimastel aastatel leidis kinnitust südamepuudulikkuse kujunemise neurohormonaalne teooria. Nimetatud teooria kohaselt on südamepuudulikkuse sümptomite kujunemisel oluline roll eelkõige sümpaatilise närvisüsteemi püsival aktivatsioonil. Sellest lähtuvalt on patogeneetilise ravina südamepuudulikkuse käsitluses võetud kasutusele beeta-blokaatorid, mis kaasasündinud südameriketega lastel on andnud hea tulemuse nii südamepuudulikkuse sümptomite vähendamise kui ka müokardi remodelleerumise takistamise osas.

Eesti Arst 2004; 83 (11): 756–761