Sissejuhatus

Dementsus ei ole omaette haigus, vaid seisund, mille puhul häiruvad inimese kognitiivsed võimed, mistõttu ta ei ole võimeline igapäevaeluga toime tulema ega töötama. Mäluhäire on kõige iseloomulikum dementsuse sümptom, kuid mäluhäire ainsa ilminguna ei anna alust dementsuse diagnoosimiseks. Sagedasemad dementsuse vormid – ligi 70% juhtudest – on Alzheimeri tõbi ja vaskulaarne dementsus. Üldjuhul dementsuse sümptomaatika progresseerub ja need haiged ei tule enam iseseisva eluga toime, vajades kõrvalabi ja hooldust.

Eesti Arst 2008; 87(2):138−141