Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eestis väga vähe seaduslikke piiranguid kehavälise viljastamise (in vitro fertilization, IVF) teostamiseks ja Eestis hüvitatakse naisele suures mahus viljatusravi kulud. Samas on Eestis seni kogutud andmed kehavälise viljastamise abil sündinud laste arvu kohta vastukäivad ning andmed maksumaksja raha kulutuste kohta kehavälisele viljastamisele puudulikud. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade kehavälise viljastamise efektiivsusest ja kuludest Eestis. Metoodika. Efektiivsuse ja kulude analüüsimiseks seoti omavahel Eesti Haigekassast ja Eesti meditsiinilisest sünniregistrist pärinevad andmed. Tulemused. Aastatel 2005–2011 läbis Eestis kokku 4445 naist IVF-protseduuri ja/või embrüosiirdamise protseduuri, mida rahastati haigekassa kaudu ja riigieelarvest. Selle tulemus oli 3278 rasedust ja 2274 sünnitust, s.t rasestumismäär oli 41% ja sünnitamismäär 29%. Kehavälise viljastamise efektiivsus vähenes naise vanuse kasvades. Kogukulude analüüsil võeti arvesse lisaks IVFile ka rasedus- ja sünnituskulusid ning lapse sünnijärgseid ravikulusid. Kõige suurema osa (66%) kogukuludest moodustasid protseduuride ja ravimite kulud, mis olid kokku 15,3 miljonit eurot. Rasedusaegsed kulud moodustasid kogukuludest 11% (2,6 miljonit eurot), sünnitusega seotud kulud 8% (1,9 miljonit) ja sündinud laste kolme esimese elukuu ravikulud 15% (3,4 miljonit). Mitmike sünni korral olid kulud lapse kohta suuremad kui üksiksünnituse korral, sest enamik IVF-mitmikest sündis enneaegsena. Järeldused. Aastatel 2005–2011 läbis Eestis kehavälise viljastamise protseduuri 4445 naist, kelle protseduuride ja ravimite eest tasuti Eesti Haigekassa eelarvest ja riigieelarvest. Selle tulemusel sündis 2861 last ehk 2,6% kõikidest selle perioodi elussündinutest. Lisades protseduuride ja ravimite kuludele raseduse, sünnituse ja lapse kolme esimese elukuu raviarved, kulus ravikindlustusrahast ja riigieelarvest neil aastatel ühe IVF-lapse sünniks keskmiselt 8409 eurot. Eestis aastatel 2005–2011 tehtud kehavälise viljastamise protseduuride efektiivsus – keskmine rasestumismäär 41% ja keskmine sünnitamismäär 29% – on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga heal tasemel. Eesti Arst 2014; 93(3):143–150