Sissejuhatus

Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal tõi kaasa muutused kohtuarstiteaduse erialal, kui uuendati kohtu arstliku töö korraldust nii Tartu Ülikoolis, Tartu linnas ja maakonnas kui ka kogu Eestis. Loomis- ja or ganiseerimistöö eesotsas seisis kohtuarstiteaduse professor Siegfried Talvik, kes kirjutas vajadusest panna Tartu linnas ja maakonnas kohtu-politseiarsti funktsioonid ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituudi peale. See oli vajalik niihästi arstiteadlaste kui edaspidi ka juristide õpetamise huvides ning oli oluline, sest “meie ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituut on praegu ja vist küll edas pidigi pikemat aega veel ainukeseks õppeasutuseks, mis peab andma vabariigile küllaldaselt ettevalmistatud kohtu- ja politseiarste” (1). Jurist Otto Tief kirjutas 1923. aastal artiklis “Kohtu-arstlik ekspertiis kriminaalprotsessis”, et iga arsti võib eksper dina kohtusse kutsuda (2).

Eesti Arst 2005; 84 (9): 626–630