Sissejuhatus

Helicobacter pylori avastamisest möödub 30 aastat. Bakteri leviku, virulentsuse, bakterist tekitatud haiguste diagnoosimise ja ravi ning viimastel aastatel preventsiooniga tegelevad paljud erinevad baasteaduse ning kliinilise meditsiini valdkonnad. Selle aja jooksul on põhimõtteliselt muutunud peptilise haavandi ravi ja peptiline haavand pole enam eluaegne kroonilise kuluga haigus. Jätkuvalt selgitatakse välja maovähi vältimise võimalikkust seoses Helicobacter pylori infektsiooni õigeaegse raviga. Uued mitteinvasiivsed diagnostikameetodid nagu väljaheites bakteri antigeeni määramine võimaldavad laialdasemalt kasutada nn testi-ja-ravi-strateegiat maades, kus Helicobacter pylori infektsiooni esineb sagedasti. Helicobacter pylori infektsiooni kliinilise käsitluse teadusuuringutel põhinevad suunad on kokkuvõtvalt esitatud neljas rahvusvahelises konsensusotsuses: Maastrichti I, II, III ja IV otsuses. Eestis lähtutakse Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haiguste käsitluses Maastrichti rahvusvahelistest soovitustest ning 1999. aastal vastu võetud Helicobacter pylori infektsiooni Eesti ravijuhendist.

Eesti Arst 2012; 91(10):546–550