Sissejuhatus

Tänapäeval teostatakse maailmas üle 2000 kopsutransplantatsiooni aastas. Peamisteks näidustusteks on lõppstaadiumis krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, α1-antitrüpsiini puudulikkus, idiopaatiline kopsufibroos ja tsüstiline fibroos. Esmaseks kopsutransplantatsiooni eesmärgiks on haigete eluea pikendamine, teisel olulisel kohal on elukvaliteedi parandamine. Tulenevalt haigusest, patsiendi vanusest jm teguritest kasutatakse nii ühe kui ka kahe kopsu transplantatsiooni. Doonorelundid kopsutransplantatsiooniks saadakse peamiselt ajusurmas doonoritelt. Tüsistusteta kulu korral on transplantatsioonijärgse haiglaravi kestuseks 3–4 nädalat. Järgneb elukestev ambulatoorne jälgimine eesmärgiga korraldada immunosupressiivset ravi ja diagnoosida ning ravida võimalikke tüsistusi. Keskmine 5 aasta elulemus pärast kopsutransplantatsiooni on tänapäeval üle 50%.

Eesti Arst 2009; 88(11):730−741