Sissejuhatus

Süljenäärmete kasvajad on suhteliselt vähe levinud, moodustades 2–3% pea- ja kaelapiirkonna kasvajatest. Süljenäärmekasvajaid iseloomustab asümptomaatiline kulg, mistõttu nad avastatakse hilises staadiumis. Nii hea- kui ka pahaloomuliste kasvajate puhul on näidustatud radikaalne kirurgiline ravi ning pikaajaline järelkontroll. Töös analüüsiti aastatel 1990–2000 Eestis diagnoositud kõrvasüljenäärme pahaloomulise kasvajaga haigete isikuandmeid, diagnoosimist, raviviiside kasutamist ja prognoosi. Ühe aasta elulemus oli kõige väiksem mittespetsiifilise epiteliaalse kartsinoomi ja mittediferentseerunud kartsinoomiga patsientidel. Ravitulemused olid märgatavalt halvemad haigetel, kes pöördusid haiguse hilisemas staadiumis.

Eesti Arst 2006; 85 (1): 9–13