Sissejuhatus

Naise sugurakkude külmsäilitamise edulugu sai alguse juba üle kolmekümne aasta tagasi, kui sündis esimene eelnevalt külmutatud munarakust viljastatud laps. Peagi pärast esialgse võidujoovastuse vaibumist selgus, et munarakud on külmutamise tingimuste suhtes loodetust nõudlikumad, mistõttu seisis meetodil ees pikk ja keeruline teekond, et saada eksperimentaalsest tehnoloogiast kliinilises praktikas aktsepteeritud protseduuriks. Vaatamata sellele, et eksperimentaalsuse silt on nüüdseks eemaldatud ja külmutatud rakkudest on sündinud tuhandeid lapsi üle maailma, ei ole siiani täpselt teada külmutamise kaugtagajärjed laste tervisele. Artiklis on lühidalt kokku võetud praegu teada olevad külmsäilitatud munarakkude kasutamise põhilised aspektid ning arutletud võimalike ohtude üle neist saadud rasedustele ja sündivatele lastele.