Sissejuhatus

Taust. Kõrge vererõhk on kogu maailmas oluline rahvatervishoiu probleem.
Eesmärk. Kirjeldada kõrge vererõhu ja selle riskitegurite levimust Eestis ning kõrge vererõhu seost liigse keedusoola (naatriumkloriid, NaCl) tarbimise ja teiste kardiovaskulaarsete riskiteguritega.
Metoodika. Läbilõikeuuringus on kasutatud Eesti soolatarbimise uuringu pilootprojekti (127 uuritavat keskmise vanusega 34,7 (SD = 7,1) aastat), Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu (RSU) (598 uuritavat keskmise vanusega 45,0 (SD = 11,3) aastat) ning Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu 4. laines osalenute (noorem kohort keskmise vanusega 24,8 aastat, vanem kohort keskmise vanusega 33,5 aastat ja nende vanemad, kokku 2379 uuritavat keskmise vanusega 43,7 (SD = 12,7) aastat) andmeid.
Tulemused. Kõrge vererõhk ilmnes kolmes uuringus kokku 16,2%-l uuritavatest. Meestel esines kõrge vererõhk ligi 2 korda sagedamini kui naistel, sh ulatudes RSUs osalenud meeste hulgas 31,6%-ni. 24 tunni uriiniproovide analüüsitulemuste põhjal tarbisid RSUs osalenud mehed soola keskmiselt 12,2 ± 5,7 ja naised 8,1 ± 3,4 g päevas. 24 tunni uriiniproovide alusel arvutatud keskmine NaCl tarbimine oli üle 3 g suurem kui toidupäeviku alusel hinnatud. 24 tunni uriiniproovide analüüsitulemuste põhjal ületas 93% meeste ja 71% naiste soolatarbimine Eesti toitumissoovituste ülempiiri (6 g soola päevas). Kõrgema süstoolse vererõhu prognoosimisel rajaanalüüsi mudelis olid koos soola tarbimisega olulised tegurid veel sugu, vanus, päevane toiduenergia ning talje- ja puusaümbermõõdu suhe.
Järeldused. Kõrge vererõhu ennetamisel on vaja rakendada täiendavaid meetmeid tervisliku elustiili kujundamiseks, sh soola tarbimise vähendamiseks kogu rahvastikus.