Sissejuhatus

Taust. Sümptomaatiliste lülisamba metastaaside kirurgilise ravi eesmärk on saavutada kontroll kasvaja üle, vabastada närvistruktuurid survest ning taastada lülisamba stabiilsus. Kirurgiliselt sekkutakse, kui patsiendi oodatav elulemus on vähemalt 3 kuud.
Eesmärk. Kirjeldada lülisamba metastaaside kirurgilist ravi ja selle tulemuslikkust IdaTallinna Keskhaiglas (ITK) aastatel 2004–2016.
Metoodika. Retrospektiivse kohortuuringu andmeallikad olid ITK paber- ja elektrooniline arhiiv, rahvastikuregister ning surmapõhjuste register. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat ja elutabeli meetodit.
Tulemused. Aastatel 2004–2016 opereeriti ITKs lülisamba metastaaside tõttu 112 patsienti. Kasvaja enam levinud algkolded olid rinnanääre (21%) ja eesnääre (13%); 18 opereeritud patsiendil (16%) oli diagnoositud müeloomtõbi. Operatsiooni näidustuseks oli süvenev neuroloogiline defitsiit (58%), lülisamba ebastabiilsus (52%) või ainumetastaas lülisambas (10%). 82 juhul (73%) tehti fiksatsiooni-dekompressiooni tüüpi operatsioon, 9 patsiendil (8%) lülisamba ainumetastaasi eemaldamine en bloc ning 21 juhul (19%) muu operatsioon. Operatsiooni eel ja järel olid võimelised kõndima vastavalt 79 (71%) ja 100 (89%) patsienti. Preoperatiivselt 77-l (69%) ja postoperatiivselt 90 (80%) patsiendil oli põie töö normaalne. Varases operatsioonijärgses perioodis esines tõsiseid tüsistusi 16 patsiendil (14%). Operatsiooni ja elustaatuse hindamise vahelisel ajavahemikul (6 kuud kuni 10 aastat) suri pahaloomulise kasvaja tõttu 79 patsienti (71%); ühe aasta kumulatiivne vähispetsiifiline elulemus oli 59 (95% usaldusvahemik 49–67%). Operatsiooni järel oli elus vähemalt kolm kuud 97 patsienti (87%).
Järeldused. ITKs on lülisamba metastaasidega patsiente opereeritud süveneva neuroloogilise defitsiidi, patoloogilisest murrust tekkinud ebastabiilsuse või ainumetastaasi tõttu. Enamasti on tegemist palliatiivset tüüpi operatsiooniga, mille eesmärk on säilitada või taastada patsiendi elukvaliteet.