Sissejuhatus

Seoses seiklusreiside populaarsemaks muutumisega ei ole mäestikuhaigus tänapäeval enam ainuüksi alpinistide probleem, vaid see võib tabada ka n-ö tavalist inimest. Mäestikuhaiguse raskusaste võib varieeruda kergest peavalust ja iiveldusest kuni kopsu- või ajuturseni. Kuna tegemist on potentsiaalselt eluohtliku haigusega, peaks selle tekke võimalusest, sümptomite äratundmisest ja ka võimalikest ravivõtetest teadlik olema iga üle 2500 m kõrgusele reisiv inimene ning eriti matkarühmi mäestikku saatvad reisijuhid.

Eesti Arst 2017; 96(4):213–218