Sissejuhatus

Kaasasündinud soolestikuanomaaliate uurimisel mängib olulist rolli mekooniumi tavapärase eritumise tundmine ning selle kõrvalekallete uurimine erinevate radioloogiliste meetoditega. Esmassünnitaja, kes pärast raseduse tuvastamiseks sooritatud ultraheli- (UH) uuringut ei olnud Eestis rasedusega jälgimisel olnud, sünnitas enneaegselt lapse. Vastsündinu kõht oli ettevõlvuv, UH-uuringul oli näha kõhuõõnes piirdunud vedelikukogumik, seinapidi väikseid kaltsifikaate. Kõhuõõne röntgenogrammil visualiseerusid kõhuõõnes õhu-vedeliku nivooga vedelikukogum ning kaltsifikaadid. Magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring andis täpsema info protsessi ulatuse kohta, mekooniumi ei olnud vedelikukogumikus võimalik tuvastada. Lapsele tehti laparotoomia. Vedelikukogumik, kus operatsiooni ajal nähti mekooniumi, dreeniti ning soole perforatsioon õmmeldi üle. Lõplikuks diagnoosiks jäi kaasasündinud mekooniumperitoniit. Tsüstilist fibroosi ei leitud.

Eesti Arst 2017; 96(4):227–230