Sissejuhatus

Feokromotütoomi harvade kliiniliste avaldumisvormide hulka kuuluvad kardiomüopaatia, äge südamelihaseinfarkt, äge südamepuudulikkus ja kardiogeenne šokk. Kirjeldatud on 37aastase naispatsienti haigusjuhtu. Patsiendi varasemas anamneesis oli teada 1. tüüpi neurofibromatoos ja kriisidega kulgev hüpertensioon. Patsient haigestus ägedalt hingamispuudulikkuse sümptomitega ja hospitaliseeriti kopsupõletiku kahtluse tõttu Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakonda. Ravi käigus ilmnes, et juhtivaks sündroomiks oli ebaselge põhjusega südamepuudulikkus ja kardiogeenne šokk. Peale eluohtliku seisundi lahenemist hakkasid patsiendil korduma hüpertensiivsed kriisid. Endokrinoloogia osakonnas diagnoositi patsiendil kompuutertomograafilise leiu, jood-123-metajodobensüülguanidiini stsintigraafia ning uriini suurenenud metanefriini ja normetanefriini sisalduse alusel 4,5 cm läbimõõduga feokromotütoom paremas neerupealises. Pärast operatsioonieelset ettevalmistust α-adrenoblokaatori doksasosiiniga eemaldati patsiendil kirurgiliselt feokromotsütoom. Operatsioon kulges tüsistusteta ning praegu on patsient kliiniliselt ja hormonaalselt tervenenud. Ebaselge kardiomüopaatia, südamepuudulikkuse ja südamelihaseinfarkti pildiga kulgevate haigusseisundite korral tuleb alati muu hulgas mõelda ka feokromotsütoomi võimalusele.

Eesti Arst 2012; 91(10):556–564