Sissejuhatus

Ravitahe, sealhulgas mitteelustamise otsus (ingl do not resuscitate, do not attempt resuscitation order), on inimese juhis oma ravieelistuste kohta hetkeks, kui ta ise ei ole enam otsustusvõimeline. Mitteelustamise otsuse tegemise võib algatada ka arst, kui peab seda patsiendi terviseseisundist lähtuvalt sobilikuks. Mitteelustamise tava sai alguse Ameerika Ühendriikides, kui mõisteti, et kõigi kliinilises surmas patsientide elustamine ei saa olla ega ole tulemuslik ja patsientide käsitlus elu lõpus jätab tõsiselt soovida. Eestis on ravitahe ja mitteelustamise tava õiguslikult reguleerimata ning ka arstkonnal puuduvad ühtsed arusaamad ja tegevusjuhised. Artiklis on toodud põgus ülevaade mitteelustamise tekkeloost, praktikast Eestis ja näiteid teistest riikidest ning arutletud mitteelustamise eetilise tagamaa, sotsiaalse tähenduse ja Eesti õigusloome puudujääkide üle ravipiirangute kontekstis.

Eesti Arst 2017; 96(9):523–531