Sissejuhatus

Kui jätta kõrvale ägedad ja eluohtlikud tervisehädad, mil kiire ja asjakohane sekkumine aitab kohe päästa elu ja tervise, siis valdav osa praegustest tervishoiukulutustest uuringutele (mammograafia), raviprotseduuridele (südame pärgarterite šunteerimine) või vaktsineerimisele aitab ära hoida haigestumist või surma, kuid alles aastate pärast ja mitte kõigil, mistõttu saavutatud tervisetulemite seostamine tehtud kulutustega ei ole üheselt selge. Modelleerimine on ka vajalik, kui uute (ja kallimate) tervisetehnoloogiate kasutamise pikaajalised tervisetulemid ei ole veel teada, kuid on vaja kujundada seisukoht nende rakendamiseks vajalike investeeringute ja saavutatavate tervisetulemite kohta. Modelleerimine võimaldab kombineerida eri andmeallikatest pärineva tõendusmaterjali ja võrrelda tulemusi olemasolevate võimalustega. Terviseökonoomikas kasutatakse modelleerimiseks kõige sagedamini otsustuspuu meetodit ja Markovi mudelit. Otsustuspuud kasutatakse lihtsamate ja lühikest ajaperioodi hõlmavate haigusprotsesside ning Markovi mudelit keerukamate ja pikaajalise kuluga protsesside analüüsimiseks. Ülevaates on kirjeldatud nende meetodite põhimõtteid ja toodud näiteid nende kasutamise kohta erinevate tervisetehnoloogiate hindamisel Eestis.Eesti Arst 2014; 93(11):627–632