Sissejuhatus

Äge neerukahjustus on intensiivravi osakonnas sage probleem ning selle korral on letaalsus suur. Neeruasendusravi on üks võimalik raviviis ägeda neerukahjustuse korral. Seega peab intensiivraviarst teadma erakorralise dialüüsi näidustusi, oskama seda optimaalselt rakendada ja vältima tüsistusi. Absoluutsete näidustuste puudumisel peaks neeruasendusravi rakendamine olema juhupõhine. Kuigi enamasti kasutatakse intensiivravi osakondades püsidialüüsi, pole seni suudetud tõestada selle paremust vahelduva dialüüsi ees. Teatud olukordades, nagu hüperkaleemia ja ravimi intoksikatsioon, tuleks kaaluda ka hemodünaamilise ebastabiilsuse korral vahelduvat dialüüsi, sest see tagab vere kiirema puhastamise. Tänapäeva juhendites on soovitatud eelistada regionaalset tsitraadiga antikoagulatsiooni, sest võrreldes süsteemse antikoagulatsiooniga on sel puhul veritsuste risk väiksem ning filtri eluiga pikem. Hüpotensioon ja hüpotermia on kõige sagedasemad neeruasendusravi tüsistused.