Sissejuhatus

Embrüonaalne perifeerse närvisüsteemi kasvaja neuroblastoom on kõige sagedasem ekstrakraniaalne soliidtuumor lastel, moodustades 8–10% kõikidest lapseea kasvajatest. Haiguse bioloogilise mitmekülgsuse ja kliinilise kulu erakordse heterogeensuse tõttu ulatub kulg metastaatilise haiguse spontaansest regressioonist imikueas väga agressiivse ning halva prognoosiga haiguseni suurematel lastel. Prognoos sõltub haiguse staadiumist, patsiendi vanusest haiguse diagnoosimisel, kasvajarakkude diferentseerumise astmest, MYCN geeni amplifikatsiooni ja metastaaside olemasolust ning kasvaja asukohast organismis. Riskipõhine patsiendikäsitlus ja kompleksne agressiivne ravi suure riskiga rühma kuuluvatel lastel on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt parandanud elulemust. Siiski põhjustab neuroblastoom kuni 15% vähisurmadest lastel (1, 2). Artiklis on antud ülevaade neuroblastoomi olemusest ja etiopatogeneesist ning käsitletud kliinilist pilti, diagnostikat, ravi ja prognoosi.