Haiguste globaalse leviku uuringu (Global Burden of Disease – GBD) andmeil elab 2050. aastal maailmas 153 miljonit dementset inimest, 3 korda enam kui 2019. aastal – 57 miljonit.
GBD uurimisgrupp, mille tegevust koordineerisid USAs Seattle’is paikneva Washingtoni ülikooli teadlased, koostasid dementsuse levimuse prognoosi 2050. aastaks 635 seni avaldatud epidemioloogilise uurimuse baasil.
Lähiminevikus on dementsete inimeste arv maailmas pidevalt suurenenud, aastatel 1990–2016 117% võrra. Selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku juurdekasv ning eluea pikenemine, mistõttu kasvab ka eakate inimeste arv, maailma rahvastik vananeb. Vanusega on paratamatult seotud kognitiivse võimekuse langus. Prognoosi kohaselt jätkuvad kirjeldatud demograafilised protsessid järjest suurenevas mahus. Enam kasvab dementsete naiste arv, naiste ja meeste suhe saab eeldatavasti olema 1,69.
Uuringutega on välja selgitatud mitmed dementsuse mõjutatavad riskitegurid – suitsetamine, rasvumine, arteriaalne hüpertensioon, diabeet, väheliikuv eluviis, madal haridustase. Prognoosi kohaselt on 2050. aastaks loetletud riskitegurid dementsuse põhjuseks 7 miljonil inimesel.
Prognoosi kohaselt ei suurene dementsete inimeste arv eri maades ühtlaselt. Arenenud riikides prognoositakse dementsete isikute arvu suurenemist 55–75% ulatuses, kuid Põhja- ja Kesk-Aafrikas on vastav näitaja 350–370%.
Dementsed inimesed on suur koormus lähedastele, meditsiinisüsteemile ja tervele ühiskonnale. Esitatud prognoosi arvestades tuleb tõhusamalt hakata selgitama ja juurutama meetmeid dementsuse välditavate riskitegurite mõjutamiseks nii ühiskonna kui ka isiku tasandil.
Refereeritud
GBD 2019 Dementia Forecasting Collaborators. Estimation of the global prevalence of dementia in 2019 and forecasted prevalence in 2050: an analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet Public Health 2022;S2468-2667:00249–8.