Paljudes uuringutes on kirjeldatud soolisi iseärasusi aju vaskulaarsete haiguste kulus, riskitegurites ja prognoosis. Mitme USA ülikooli teadlaste koostöös valminud uuringus selgitati soolisi erinevusi aju transitoorse isheemiaga (TIA) patsientide hospitaliseerimise sageduses, riskitegurites ning korduvas hospitaliseerimises isheemilise või hemorraagilise insuldi tõttu.
Uuringus kasutati riikliku rehospitaliseerimise andmebaasi andmeid 588 499 TIA-ga patsiendi (55,5% olid naised) kohta aastatest 2016–2021. TIA diagnoosiga naisi hospitaliseeriti sagedamini – 42,4 juhtu 100 000 isik/aasta kohta, TIA diagnoosiga mehi – 36,2/100 000. Naistel ja meestel oli erinev oli ka TIA riskitegurite osakaal: migreen 6,8% naistel ja 2,9% meestel, meeleoluhäired 16,0% naistel ja 10,1% meestel, kodade virvendusarütmia 16,2% naistel ja 18,9% meestel, suitsetamine 26,6% naistel ja 39,2% meestel, düslipideemia 58,8% naistel ja 62,4% meestel. Naiste hulgas oli väiksem korduva hospitaliseerimise risk ajuinfarkti tõttu (ohusuhe HR 0,86), kuid suurem rehospitaliseerimise risk ajuhemorraagia tõttu (HR 1,12), kuna naised kasutasid sagedamini antitrombootilisi ravimeid. Samas oli rehospitaliseeritud naiste seas suurem surma risk (šansside suhe OR 3,01).
Uuringu kohaselt kujuneb naistel TIA järel ajuinfarkt harvemini kui meestel. Kuna TIA järel hospitaliseeritakse naisi sagedamini, siis ilmselt ordineeritakse neile sagedamini antitrombootiline ravi, mistõttu esines naistel ajuhemorraagiat sagedamini kui meestel. Autorite hinnangul peaksid edasised uuringud olema suunatud antitrombootilise ravi näidustuste täpsustamisele TIA-haigetel.
Refereeritud
Chen H, Khunte M, Colasurdo M, et al. Transient ischemic attack in women: real-world hospitalization incidence, outcomes, and risk of hemorrhage and stroke. Stroke 2025;56:285–93.