COVID-19 raske kulu korral esinevat ulatuslikku kopsukoe kahjustust seletatakse pidurdumatu põletikureaktsiooniga – nn tsütokiinide tormiga. Tavaliselt kujunevad need nähud teisel nädalal pärast esimeste sümptomite teket. Covid-19 ravivõimaluste otsingul on üheks uurimissuunaks põletikureaktsiooni pidurdamise võimaluste selgitamine, kasutades immuunmoduleerivaid ravimeid.
Fluvoksamiin on antidepressant – selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor, millel on ka immuunmoduleeriv toime retseptor S1R agonistina. S1R paikneb raku endoplasmaatilises retiikulumis ja tal on mitmeid raku funktsioone mõjutav toime, sealhulgas pärsib see tsütokiinide produktsiooni.
USA-s korraldatud uuringus randomiseeriti 152 laboratoorselt kinnitunud COVID-19 diagnoosiga ambulatoorsele ravile jäetud patsienti 2 gruppi: fluvoksamiiniga raviti 80 patsienti, platseebogrupi moodustasid 72 patsienti. Haigete keskmine vanus oli 46 eluaastat, 72% neist olid naised. Mõlema grupi vaatlusalused olid sarnased nii kaasuvate haiguste esinemissageduse kui ka COVID-19 sümptomite esinemise ja nende raskusastme poolest: väsimus, lõhna- ja maitsetundlikkuse häired, lihasevalu, köha, palavik. Fluvoksamiini manustati järgmiselt: esimesel päeval 50 mg, teisel päeval 100 mg 2 korral päevas, järgmise 13 päeva vältel 100 mg 3 korral päevas. Platseebot manustati sama skeemi järgi. Haiged jälgisid ise oma seisundit ja nendega peeti ühendust telefoni ja e-posti teel. Seisundi halvenemise näitajateks loeti hingamishäirete kujunemine, vere hapnikuküllastuse langus alla 92%, seega hapnikravi vajadus ning hospitaliseerimine edasiseks raviks. Patsiente jälgiti 15 päeva vältel.
Fluvoksamiiniga ravitute grupis ühelgi patsiendi seisund jälgimisperioodi vältel ei halvenenud. Platseebogrupis kujunes jälgimisperioodi vältel 6 patsiendil pneumoonia, hüpokseemia ja nad hospitaliseeriti. Neist 1 patsient vajas 10 päeva vältel kopsude kunstlikku ventilatsiooni Jälgitud haigete hulgas ühtki surmajuhtu ei fikseeritud. Kahe patsiendigrupi haiguse kulu erinevus on statistiliselt oluline.
Refereeritud uuring on olemuselt katseprojekt ja selle põhjal kindlaid ravisoovitusi esitada ei saa, Esialgsed tulemused kinnitavad fluvoksamiini toime edasiste uuringute vajadust COVID-19-haigetel.
Refereeritud
Lenze EJ, Mattar C, Zorumski CF et al. Fluvoxamine vs Placebo and Clinical Deterioration in Outpatients With Symptomatic COVID-19. A Randomized Clinical Trial JAMA 2020;324:2292–3200.