Vähe on andmeid antidepressantravi katkestamise järgsete ärajäämanähtude esinemissageduse kohta. Depressiooni ravijuhendites on soovitatud ravi antidepressantidega katkestada aegamööda – ravi kohesel katkestamisel on osutatud ärajäämanähtude kujunemise võimaluse suurenemisele. Sagedamini kujunevad ärajäämanähud võivad olla pearinglus, peavalu, iiveldus, unehäired, väsimustunne, närvilisus. Nende väljendusaste ja kestus võivad olla erinevad.
Mitme Saksamaa ülikooli teadlaste koostöös analüüsiti rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud antidepressantravi katkestamisega seotud uuringute andmeid. Analüüsiti 44 platseebokontrollitud ja 35 vaatlusuuringu tulemusi, kus oli esitatud kokku 21 002 patsiendi andmed. Neist 16 532 olid katkestanud ravi antidepressandiga ja 4470 patsienti olid katkestnud ravi platseeboga.
Ilmnes, et vähemalt üks ärajäämanähule viitav sümptom esines igal kolmandal antidepressantravi katkestanud patsiendil ja igal kuuendal platseebo võtmise katkestanud patsiendil. Raskesti talutavad ärajäämanähud esinesid igal kolmekümnendal ravi katkestanud patsiendil. Uuritud materjali alusel ei olnud ärajäämanähtude esinemissagedus seotud ravi katkestamise viisiga – kohene või aegamööda. Sagedamini kujunesid ärejäämanähud venlafaksiini, imipramiini ja estsitalopraami võtmise katkestnud patsientidel. Rasked ärajäämanähud ilmnesid sagedamini imipramiini, paroksetiini ja venlafaksiini võtmise katkestmise järel.
Refereeritud
Henssler J, Schmidt Y, Schmidt U, Schwarzer G, Bschor T, Baethge C. Incidence of antidepressant discontinuation symptoms: a systematic review and meta-analysis. Lancet Psychiatry 2024;11:526–35.