Uuringud on näidatud, et depressioon ja bipolaarsed häired võivad soodustada ateroskleroosi kujunemist. Samas on mitmed epidemioloogilised ja geeniuuringud, samuti loomkatsed tõestanud, et tavaliselt kasutatavad antihüpertensiivse toimega ravimid mõjutavad meeleoluhäirete kujunemist ja kulgu.
Ühendkuningriigis tehtud uuringus püüti välja selgitada eri antihüpertensiivsete ravimiklasside mõju meeloluhäirete kujunemisele. Haiglate andmebaaside alusel jälgiti 5 aasta vältel 525 066 hüpertooniahaiget, keda raviti monoteraapiana eri ravimiklasside ravimitega. Eesmärk oli välja selgitada, milliste ravimitega ravitutel oli suurem risk saada hospitaliseeritud meeleoluhäirete tõttu. Suurim risk ilmnes beetablokaatoritega ja kaltsiumi antagonistidega ravitutel, riskisuhe vastavalt 2,2 ja 2,8. Väikseim risk meeleoluhäirete kujunemiseks oli angiotensiini konverteerivat ensüümi blokeerivate ravimite ja angiotensiini retseptorit blokeerivate ravimite kasutajatel. Tiasiid-diureetikumid selle uuringu kohaselt meeleoluhäirete kujunemist oluliselt ei mõjutanud.
Autorite hinnangul pööratakse vähe tähelepanu hüpertooniahaigete vaimsele tervisele. See aga mõjutab oluliselt haigete elukvaliteeti. Kirjeldatud uuring näitab, et hüpertensiooni raviks kasutatavad ravimid võivad samuti mõjutada haigete vaimset tervist.
Refereeritud
Boal HA, Smith DJ, McCallum L, et al. Monotherapy with major antihypertensive drug classes and risk of hospital admissions for mood disorders. Hypertension 2016;68:1132–8.