Enamikus ravijuhendeist soovitatakse kodade fibrillatsiooniga patsientidele insuldi ja selle retsidiivi ennetuseks ordineerida suukaudsed antikoagulante. Kirjanduse andmeil ei ole antikoagulantravi insuldi ja teiste isheemiliste tüsistuste ennetuseks kodade fibrillatsiooniga patsientidel alati tõhus.
Rahvusvahelise uurijate rühma koostatud kirjanduse metaanalüüsil hinnati insuldi retsidiivi tekke riski suukaudsete antikoagulantidega ravitud kodade fibrillatsiooniga patsientidel. Analüüsiti 23 uuringu – kokku 78 733 kodade fibrillatsiooniga insuldihaige – andmeid. Neist 92%-le oli ordineeritud suukaudseid antikoagulante, jälgimisperiood oli kokku 140 307 patsient-aastat.
Isheemilise insuldi retsidiivi kumuleeruv esinemissagedus oli kogu analüüsitud kohordi andmeil 3,75% aastas. Sealjuures oli vaatlusuuringute analüüsil insuldi retsidiivi sagedus oluliselt suurem (4,2% aastas) kui juhuslikustatud platseebokontrollitud uuringute andmeil (2,26% aastas). Iga tüüpi ajuvereringe häirete sagedus kogu vaadeldud kontingendil oli 4,88% aastas, aju hemorraagia sagedus oli suhteliselt väike – 0,58% aastas. Patsientidel, kel esimene isheemiline insult tekkis antikoagulantravi foonil, oli selle insuldivormi retsidiivi sagedus oluliselt suurem (7,20% aastas) ja aju hemoraagia sagedus samuti suurem (1,40% aastas).
Metaanalüüsi andmeil jääb vaatamata tänapäevastele suukaudse antikoagulantravi võimalustele isheemilise insuldi retsidiivi risk kodade fibrillatsiooniga patsientidel suureks: viie aasta jooksul kujuneb insuldi retsidiiv ühel igast kuuest isheemilist insulti põdenud kodade fibrillatsiooniga patsiendist.
Refereeritud
Mc Cabe JJ, Cheung Y, Foley M, et al. Residual risk of recurrent stroke despite anticoagulation in patients with atrial fibrillation: a systematic review and meta-analysis. JAMA Neurol 2025;82:696–705.