Vähe on uuringuid arteriaalse vererõhu dünaamikast lapseeas, alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Rahvusvaheline teadlaste rühm hindas Belgias käimasoleva lapseea tervisemõjude uuringu ENVIRONAGE raames laste vererõhu dünaamikat alates sünnist kooliikka jõudmiseni.
Uuringusse kaasati 500 ajaliselt sündinud tervet last, 53,2% olid tütarlapsed. Neil registreeriti vererõhu väärtused kohe pärast sündi, väikelapseeas (4–6 a) ja koolieas (9–11 a). Hindamiseks standardiseeriti vereõhu väärtused vastavalt eale, soole ja pikkusele, lähtudes 2017. aasta USA pediaatria akadeemia juhendist. Nii süstoolse, diastoolse kui keskmise vererõhu väärtused suurenesid lapse kasvades. Näiteks tõusis keskmine vererõhk sünnist väikelapseikka jõudmiseni 8,2 mm Hg võrra väärtuseni 74,6 mm Hg ja edasi kooliikka jõudmiseni veel 6,7 mm Hg võrra väärtuseni 82,1 mm Hg. Väikelastest oli 34%-l vererõhk kõrgenenud ja 2,1%-l hüpertensiivsetes väärtustes, kooliealistest lastest oli 32,3%-l kõrgenenud vererõhk ja 19,9%-l arteriaalne hüpertensioon. Lastel, kel kohe sünnijärgselt oli vererõhk kõrgenenud, oli optimaalse vererõhuga lastega võrreldes kooliikka jõudes 28% võtta suurem kõrgenenud vererõhu risk ja 32,7% võrra suurem arteriaalse hüpertensiooni risk.
Kõrgenenud vererõhk vastsündinul on juba eelkooli- ja koolieas ilmneva arteriaalse hüpertensiooni riskitegur. Selle varajane avastamine ja ravi vähendab kardiovaskulaarset riski hilisemas elueas.
Refereeritud
Yu YL, Renaers E, Martens DS, et al. Blood pressure trajectory from birth to preschool and school age in the ENVIRONAGE birth cohort. JAMA Netw Open 2026;9:e2551361.