Obstruktiivne uneapnoe põhjustab episoodilist hüpokseemiat ja öist sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumist, tõstab vererõhku ning oksüdatiivse stressi, põletiku- ja hüperkoagulatsiooninäitajaid. Suured negatiivse intratorakaalrõhu kõikumised avaldavad mehaanilist survet südamele ja suurtele veresoontele. Randomiseeritud uuringud on näidanud, et ravi püsiva positiivrõhu aparaadiga (continuous positive airway pressure, CPAP) alandab süstoolset rõhku 2–3 mmHg normotensiivsetel ja 6–7 mmHg hüpertensiivsetel obstruktiivse uneapnoega patsientidel, parandab endoteeli funktsiooni ja suurendab insuliinitundlikkust. CPAPi kasutamine on seotud kardiovaskulaarsüsteemi haiguste ja surmajuhtumite väiksema esinemissagedusega. Obstruktiivset uneapnoed esineb 40–60%-l kardiovaskulaarsüsteemi haigustega inimestel.
Uuringu eesmärk oli hinnata CPAPi efektiivsust kardiovaskulaarsüsteemi seisundi parandamisel obstruktiivse uneapnoe korral. Patsiente osales 7 riigist, vanuses 45–75 eluaastat, kellel oli diagnoositud südame pärgarteri haigus või tserebrovaskulaarne haigus ning keskmine või raske obstruktiivne uneapnoe. Keskmine kuni raske uneapnoe diagnoositi, kui hapniku desaturatsiooni indeks (arv kordi tunnis, mil hapniku saturatsioon veres langeb üle 4% võrreldes algnäitajaga) oli vähemalt 12. Uuringus osales 2717 inimest, kellest 1359 said lisaks standardravile ka CPAP-ravi 4 tundi iga öö. Keskmiselt 3,7 aasta möödudes hinnati patsientide seisundit ja paluti neil täita küsimustikud obstruktiivse uneapnoe sümptomite hindamiseks. Eesmärgiks oli võrrelda müokardi infarkti, insuldi ja südamepuudulikkuse või südame isheemiatõve tõttu hospitaliseerimise esinemissagedust kahe grupi vahel.
Nimetatud kardiovaskulaarsüsteemi haiguste tüsistusi esines 229 (17,0%) CPAP-ravi saaval ja 207 (15,4%) standardravi saaval patsiendil. CPAP-ravi saavas grupis langes hapniku desaturatsiooni indeks 29-lt 3,7-ni, täheldati madalamat insuldiriski võrreldes tavagrupiga (suhteline risk 0,56), esines vähem päevast väsimust, ärevust, norskamist ja depressiooni, kuid muus osas kahel grupil olulisi erinevusi polnud.
Täiskasvanutel nii kardiovaskulaarsüsteemi haigustega kui ka keskmise kuni raske astmega obstruktiivse uneapnoega ei mõjuta CPAP-ravi oluliselt tõsiste kardiovaskulaarsüsteemi komplikatsioonide esinemissagedust, olgugi et vähendab unisust ja teisi obstruktiivse uneapnoe sümptomeid ja parandab elukvaliteeti.
Refereeritud
McEvoy R, Antic N, Heeley E, et al. CPAP for prevention of cardiovascular events in obstructive sleep apnea. New Engl J Med 2016;375:919–31.