Läänemaade elanikest 8–14%-l on diagnoositud diabeet, umbes 25%-l naistest ja 16%-l meestest on elu jooksul diagnoositud depressiivne häire ja ligi viiendikul esinevad mõlemad koos. Uuringud on näidanud, et nii diabeet kui depressioon suurendavad dementsuse kujunemise riski. Arvestades tendentsi elanikkonna vananemiseks, muutub dementsus järjest tõsisemaks meditsiiniliseks ja sotsiaalseks probleemiks.
Taanis korraldatud populatsiooniuuringusse oli kaasatud aastatel 2007–2013 2 454 532 elanikku vanuses 50 aastat ja enam, kel polnud diagnoositud dementsust. Neist 10,8%-l esines diabeet, 26%-l dementsus ja mõlemad häired koos oli diagnoositud 6,7%-l. Võrreldes isikutega, kel ei esinenud ei diabeeti ega depressiooni, oli diabeedihaigetel 20%-i võrra (riski määr 1,20) ja depressioonihaigetel 83%-i võrra (riski määr 1,80) suurem risk dementsuse kujunemiseks. Isikutel, kel esinesid mõlemad häired koos, oli dementsuse risk 117%-i võrra suurem (riski määr 2,17). Kogu grupist, kel esinesid koos diabeet ja depressioon, kujunes dementsus 6%-l isikutest, seevastu selle grupi alla 65 aastatest isikutest arenes dementsus 25%-l.
Uuringust ilmneb, et nooremaealistel diabeedihaigetel kel kaasub depressioon on tõsine risk dementsuse arenguks.
Refereeritud
Koton W, Pedersen HS, Ribe AR, et al. Effect of depressioon and diabetes mellitus on the risk of dementia. JAMA Psychiatry 2015;72:612–9.