Ühendkuningriigi teadlased analüüsisid Šotimaa endiste elukutseliste jalgpallurite surmapõhjusi võrreldes tavaelanikkonnaga. Surmapõhjuste andmebaaside alusel võrreldi 7676 endise profijalgpalluri ja samast soost, samas vanuses ning sotsiaalses seisundis kontrollgrupi isikute surmapõhjuseid.
Kuni 70. eluaastani oli jalgpallurite seas üldine suremus väiksem kui kontrollgrupi isikute seas ja samuti oli nende seas väiksem suremus südame isheemiatõppe ning kopsuvähki. Pärast 70. eluaastat tõusis jalgpallurite suremus kontrollgrupiga samale tasemele. Neurodegeneratiivne haigus (Alzheimeri tõbi, amüotroofiline lateraalskleroos, Parkinsoni tõbi) oli surmapõhjuseks 1,7%-l jalgpalluritest ja vaid 0,5%-l kontrollgrupi isikutest. Suremus Alzheimeri tõppe oli endiste profijalgpallurite seas ligi 5 korda suurem kui tavaelanikkonnas. Võrreldes kontrollgrupiga oli dementsuse raviks kasutatavaid ravimeid sagedamini määratud jalgpalluritele. Kuigi suremus neurodegeneratiivsetesse haigustesse oli sarnane väljakumängijate ja väravavahtide seas, kirjutati dementsuse ravimeid väravavahtidele harvemini.
Autorite hinnangul on jalgpalluritel teistest sagedamini dementsuse kujunemine seotud sagedaste löökidega peapiirkonda. Hinnanguliselt lööb jalgpallur mängu ajal 6–12 korda palli peaga, lisaks veel treeningutel. Jalgpalli mängitakse rohkem kui 200 riigis maailmas ja mängijaid arvatakse olevat üle veerand miljardi isiku. Uuringu tulemused on vajalik teave sportlastele, lapsevanematele, spordijuhtidele ja treeneritele populaarse spordialaga tegelemisega seotud ohtudest.
Refereeritud
Mackay DF, Russell ER, Stewart K et al. Neurodegenerative disease mortality among former professional soccer players. N Engl J Med 2019; 381:1801–8.
Stern RA. Soccer and Mortality — Good News and Bad News. N Engl J Med 2019; 381:1862–3.