Uuringute andmeil esineb rauavaegusaneemia 15–20%-l rasedatest. Raseduse ajal vajab ema enam rauda, kuna see on vajalik element loote normaalseks arenguks.
Rootsis korraldatud uuringus selgitati ema raseduseaegse aneemia seoseid lastel sagedamini esinevate vaimsete häiretega: autismispektri häired, hüperaktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) ja vaimne alaareng. Rootsi haigusregistrite alusel analüüsiti 1987.–2001. aastal 299 768 emalt sündinud 532 232 lapse vaimse arengu seoseid emal raseduse ajal esinenud võimaliku rauavaegusaneemiaga.
Ilmnes, et lapsel kujunevate vaimsete häirete suurem risk esineb juhul, kui emal on olnud rauavaegusaneemia raseduse esimese 30 nädala vältel; ema aneemia hilisemas raseduse perioodis mõjutab vähem lapse vaimset arengut. Laste hulgas, kelle emal ei olnud diagnoositud aneemiat, esines autismispektri häireid 3,5%-l, ATH-d 7,1%-l ning vaimse arengu mahajäämust 1,3%-l; laste hulgas, kelle emal diagnoositi aneemia raseduse lõpus, esinesid need häired vastavalt 3,8%-l, 7,2%-l ning 1,1%-l; kuid laste hulgas, kelle emal oli aneemia raseduse esimese 30 nädala vältel esines autismihäireid 4,9%-l, ATH-d 9,35-l ning vaimset alaarengut 3,1%-l.
Uuringu andmeid arvestades tuleks naistel juba enne rasestumist ning eriti raseduse esimesel poolel tähelepanu pöörata võimalikule aneemia esinemisele ja alustada raviga.
Refereeritud
Wiegersma AM, Dalman C, Lee BK, Karlsson H, Gardner RM. Association of prenatal maternal anemia with neurodevelopmental disorders. JAMA Psychiatry 2019;18:1–12.