Vaimse tervise häired on tänapäeval laialt levinud. Depressiooni peetakse sageduselt esimeseks ja ärevushäireid kuuendaks elukvaliteeti ning toimetulekut piiravaks põhjuseks. Vaimse tervise häired on ka mitmete füüsilise tervise häirete riskitegurid. Viimastel aastatel on avaldatud rohkelt tänapäevasel teaduslikul tasemel tehtud uuringuid, millest ilmneb, et hea füüsiline vorm ning treenitus vähendavad depressiooni ja ärevushäirete riski ning aeroobne treening, näiteks jooga ja ka mõõdukas tempos kõndimine, on efektiivsed depressiooni ning ärevuse ravis. Paljudes uuringutes on näidatud, et füüsiline treening pidurdab kognitiivse funktsiooni halvenemist ning dementsuse kujunemist eakatel.
Veebiplatvormil The Conversation, mis edastab tõenduspõhist infot erinevate teaduharude uuringute kohta, on füsioloogiaprofessor Aine Kelly Iirimaalt Dublinist analüüsinud teadaolevaid andmeid mehhanismidest, kuidas füüsiline treening mõjutab aju struktuuri ja sellest tulenevalt ka funktsiooni.
Nii eksperimentaalsetes kui ka eakate inimeste vaatlusuuringutes on näidatud, et regulaarne füüsiline treening suurendab aju mahtu. Uuringus, kus üle 60 aasta vanustele isikutele rakendati aeroobset treeningut 6 kuu vältel, leiti magnettomograafilisel (MRT) uuringul hipokampuse mahu suurenemine. Vaatlusalustel registreeriti ka kognitiivse võimekuse paranemine. On näidatud, et füüsiline treening suurendab neurotroopse faktori (brain-derived neurotropic factor, BDNF) vabanemist ajurakkudest vereringesse. BDNF stimuleerib neurogeneesi – uute neuronite arenemist ka täiskasvanu ajus. Neurogenees on võimalik vähestes aju piirkondades, sealhulgas hipokampuses, aju struktuuris, mis on seotud õppimise ja mäluga. Seega võib regulaarne füüsiline treening toetada mälufunktsiooni tänu BDNFi toetatud neurogeneesile. Sama mehhanismiga võiks füüsiline treening olla potentsiaalne raviviis mitmesuguste närvi- ja vaimuhaiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning depressiooni korral.
Aju on hea verevarustusega, teda läbib 15% kogu organismi veremahust, samas kui aju ise moodustab 2–3% organismi massist. Uuringutes on näidatud, et regulaarne füüsiline treening, indutseerides neurogeneesi, kutsub esile ka angiogeneesi, et varustada uusi neuroneid verega. Füüsiline treening parandab kogu südame-veresoonkonna talitlust ja seega tagab ajule hea verevarustuse. Teadaolevalt on füüsiline aktiivsus oluline hüpertooniatõve ennetuses ja ka ravis. Hüpertooniatõbi on oluline dementsuse riskitegur.
Viimastel aastatel on kogunenud uusi andmeid aju mikrogliia funktsiooni kohta. Mikrogliia rakud – aju immuunrakud – moodustavad 10–15% gliia rakkudest ja neil on aju kaitsev funktsioon. Vanusega seoses mikrogliia aktiivsus väheneb ning võivad areneda põletikulised muutused ajus, mida peetakse oluliseks neurodegeneratiivsete haiguste tekkel. Viimased uuringud on näidanud, et füüsiline treening reprogrammeerib mikrogliia rakud vananevas ajus, aktiveerides nende tegevust ja blokeerides põletikulist protsessi.
Refereeritud
Kelly A. Exercise and the brain: three ways physical activity changes its very structure. 2020, https://theconversation.com/exercise-and-the-brain-three-ways-physical-activity-changes-its-very-structure-150203.