Kirjanduses on vastakad seisukohad glükokortikoidide kasutamise otstarbekusest raskekujulise pneumoonia korral. Prantsusmaal Tours’i ülikoolis korraldatud juhuslikustatud prospektiivses platseebokontrollitud 795 osavõtjaga uuringus hinnati hüdrokortisooni mõju suremusele ja haiguse kulule raskekujulise kodutekkelise pneumooniaga patsientidel.
Hüdrokortisoonirühma 400 patsiendile manustati kohe hospitaliseerimise järgselt veenisisesi hüdrokortisooni 200 mg päevas 4 või 8 päeva vältel sõltuvalt raske seisundi leevenemisest või püsimisest ja seejärel veel vähenevas doosis 4 või 6 päeva jooksul. Platseeborühma 395 patsiendile manustati platseebot sama skeemi järgi. Kõik patsiendid said antibiootikume ja toetavat ravi.
Ravi tulemusel oli 28 päeva suremus hüdrokortisoonirühmas 6,2%, platseeborühmas 11,9%. Patsientidest, kes ravi algul ei vajanud abistavat ventilatsiooni, intubeeriti ravi käigus 18% hüdrokortisooniga ravitutest ning 29,5% platseeborühma liikmetest. Vasopressiivse toimega ravimeid vajasid ravi käigus 15,3% hüdrokortisooni- ja 25% platseeborühma patsientidest. Seedetrakti verdumise juhte oli mõlemas rühmas ühepalju. Hüdrokortisooniga ravitud kaasuva diabeediga patsiendid vajasid ravi esimesel nädalal insuliini suuremas annuses.
Autorite hinnangul vähendab kohe alustatud ravi hüdrokortisooniga raskekujulise kodutekkelise pneumooniaga patsientide suremust ja leevendab haiguse kulgu.
Refereeritud
Dequin P-F, Meziani F, Meziani F, et al. Hydrocortisone in severe community-acquired pneumonia. N Engl J Med 2023;388:1931–41.