Hulgiskleroosi retsidiivi ravis soovitatakse kasutada veenisiseselt manustatavat metüülprednisolooni – see aga on ebamugav ja kallis. 2015. aasta juunis avaldati uuring, kus hinnati metüülprednisolooni suukaudse manustamise efektiivsust võrreldes veenisisese manustamisviisiga.
Tegemist oli juhuslikustatud topeltpimeuuringuga 13 hulgiskleroosikeskuses Prantsusmaal. Uuringusse kaasati 18–55aastased patsiendid, kellel oli viimase 15 päeva jooksul esinenud hulgiskleroosi retsidiiv (vähemalt ühepunktiline tõus Kurtzke skaalal). Patsiendid jagati arvuti abil rühmadesse (100 patsienti oli ravimi suukaudse ning 99 ravimi veenisisese manustamise rühmas) ning pimendamine saavutati füsioloogilise lahuse ja platseebokapslite kasutamisega. Mõlemad rühmad said 1000 mg metüülprednisolooni päevas 3 päeva jooksul. Tulemina hinnati patsiendi seisundi paranemist 28. päevaks (vähemalt ühepunktiline langus Kurtzke skaalal).
Protokollijärgsete uuritavate hulgas saavutati tulem veenisisese manustamise puhul 66 patsiendil 82-st ja suukaudse manustamise puhul 72 patsiendil 90-st (erinevus 0,5%; 90% usaldusvahemik –9,5 kuni 10,4). Kõrvaltoimeid esines üldiselt samal määral, vaid unetust registreeriti suukaudse manustamise rühmas rohkem kui veenisisese manustamise grupis (vastavalt 77% ja 64%).
Seega ei ole metüülprednisolooni suukaudne manustamine hulgiskleroosi retsidiivi puhul vähem tõhus kui veenisisene manustamine ning seda peaks patsiendi mugavust ja ravi hinda silmas pidades alati ravivariandina kaaluma.
Refereeritud
Le Page E, Veillard D, Laplaud DA, et al. Oral versus intravenous high-dose methylprednisolone for treatment of relapses in patients with multiplesclerosis (COPOUSEP): a randomised, controlled, double-blind, non-inferiority trial. Lancet 2015;386:974–81.