Kodade virvendusarütmia (KVA) esinemissagedus kasvab kogu maailmas.
Taani uurijad analüüsisid riiklike andmebaaside põhjal KVA kujunemise eluaegse riski suurust, KVA komplikatsioonide esinemissagedust ja dünaamikat aastatel 2000–2010 ning 2011–2022.
Analüüs põhines 3,5 miljoni 45aastase ja vanema Taani elaniku jälgimisel 23 aasta jooksul. Uuringusse kaasamisel neil rütmihäireid ei olnud. KVA kujunes 362 721 isikul (46,3% olid naised, 53,6% mehed). Eluaegne KVA risk aastatel 2000–2010 oli 24%, järgmisel kümnendil suurenes see 31%-ni. Sagedamini kujunes KVA isikutel, kel oli anamneesis südamepuudulikkus, südameinfarkt, insult või krooniline neeruhaigus. KVA sagedasim komplikatsioon oli südamepuudulikkus. Vaatlusalustel, kel tekkis KVA, oli südamepuudulikkuse eluaegne risk 41% (meestel 44%, naistel 33%), insuldirisk 21% (meestel 21%, naistel 23%) ja südameinfarkti risk 12% (meestel 12%, naistel 10%). Kahe kümnendi võrdluses ei olnud südamepuudulikkuse risk KVA tekkimise järel muutunud, viimasel kümnendil oli 4–5% võrra vähenenud insuldi ja südameinfarkti risk. Viimasel kümnendil on Taanis 85%-le KVA-patsientidest ordineeritud antikoagulantravi.
Uuringu põhjal on Taani täiskasvanud elanikkonnas kahe kümnendi jooksul KVA kujunemise risk oluliselt suurenenud. Kodade virvendusarütmiaga inimestest tekkis ülejäänud elu jooksul südamepuudulikkus umbes kahel viiest ja igal viiendal inimesel tekkis insult. KVA komplikatsioonide ennetuse meetmeid on vaja tõhustada.
Refereeritud
Vinter N, Cordsen P, Johnsen SP, et al. Temporal trends in lifetime risks of atrial fibrillation and its complications between 2000 and 2022: Danish, nationwide, population based cohort study. BMJ 2024;385:e077209.