Hinnanguliselt esineb kõhukinnisus (roojamissagedus harvem kui 3 korda nädalas või on rooja tihke ja kuiva konsistentsi tõttu vaja roojamisel tugevasti pingutada) 14%-l maailma elanikest. Sagedamini esineb see noorematel naistel ja mõlemast soost vanemaealistel inimestel.
Austraalias Melbournis asuva Monashi ülikooli teadlasrühm uuris Ühendkuningriigi biopanga andmeil (408 354 uuritavat) suurte kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete (SKVK) – südamepuudulikkus, äge koronaarsündroom, isheemiline insult – esinemist kõhukinnisuse korral.
Kõhukinnisuse (23 814 juhtu) korral ilmnes enam kui kaks korda suurem SKVK risk (šansside suhe (OR) 2,15) võrreldes sooletegevuse häireteta juhtudega. Kõhukinnisuse korral oli suurenenud risk nii südamepuudulikkuse (OR 2,72), ägeda koronaarsündroomi (OR 1,62) kui ka isheemilise insuldi (OR 2,36) tekkeks. Hüpertensiooniga patsientidel suurendas kõhukinnisus SKVK riski 34% võrra võrreldes patsientidega, kel sooletegevus oli häireteta.
Geeniuuringutel ilmnes positiivne geneetiline korrelatsioon kõhukinnisuse ja erinevate SKVK vormide vahel.
Autorite hinnangul kinnitab uuring, et kõhukinnisus on potentsiaalne sõltumatu SKVK riskitegur, mis ilmselt ei seostu ainult roojamisaegsel pingutusel kujuneva ajutise vererõhu tõusuga. Vajalikud on edasised uuringud kõhukinnisuse ja SKVK seoste patofüsioloogiliste mehhanismide selgitamiseks.
Refereeritud
Zheng T, Tavares LC, DAmarto M, Marques FZ. Constipation is associated with an increased risk of major adverse cardiac events in a UK population. Am J Physiol-Heart CIircul Physiol 2024, https://doi.org/10.1152/ajpheart.00519.2024