Soome Arstide Liidu ajakirjas käsitleti sagedasti ette tulevat fenomeni – hospilalization –associated diasability (HAD). Eesti keeles sellele head vastet ei ole, lahti seletatult tähendab see seda, et mingi ägeda haiguse tõttu hospitaliseeritud haige funktsionaalne seisund ei parane või isegi halveneb, kuigi ägeda haiguse tunnused on raviga taandunud. HAD esineb kuni kolmandikul vanemaealistel patsientidel. Uuringute järgi nendest 40% surevad aasta jooksul, sageli tuleb neid korduvalt hospitaliseerida.
HAD patogeneesis on olulised mitmed tegurid. Äge haigus võib soodustada varem esinenud kroonilise haigusseisundi ägenemist. Ka lühikest aega kestnud lamamisrežiim võib vähendada lihasjõudlust, üldist füüsilist võimekust ja soodustada ka mentaalse võimekuse langust.
HAD ennetuses on oluline täpselt välja selgitada patsiendi hospitaliseerimisele eelnev nii füüsilise kui vaimse tervise seisund. Sagedasti on neil varasemalt kognitiivse võimekuse langus, depressioon või alatoitumus. Neid tegureid peab akuutse seisundi käsitlemisel arvestama. Kõikidel juhtudel on oluline tagada patsiendi maksimaalne füüsiline aktiivsus, näiteks vajadusel abistada teda kõndimisel. Ka peaks haiget püüdma igati aidata oma ümbruses, ajas ka kohas orienteeruda, see aitab vältida delirioosse seisundi kujunemist. Üldiselt tuleks püüda hospitalis viibimise aega maksimaalselt vähendada.
Refereeritud
Jämsen E, Kerminen H, Strandberg T, Valvanne J. Kon tauti paranee, mutta potilas ei. Suomen Lääkärilehti 2015;70:977–83.