Alates 1960. aastatest on hakatud regulaarselt hindama suitsetamise mõjusid ühiskonnale. Põhiliselt on seni avaldatud andmeid arenenud maadest. Suitsetamine levib aga ka arengumaades. Maailma Terviseorganisatsiooni töögrupp analüüsis suitsetamisest tingitud otseseid kulutusi seoses suitsetamisega seotud haiguste raviga ja ka suitsetamisest tingitud kaudseid majanduslikke kahjusid seoses suitsetamisest tingitud haigestumise ja enneaegse suremusega saamata jäänud tuluga ühiskonnale kogu maailmas.
Analüüsiti 2012. aasta seisuga 152 riigi andmeid, kus elab hinnanguliselt 97% suitsetajatest maailmas. Suitsetamisega seotud haigustest peeti olulisemaks südameveresoonkonna haigusi, pahaloomulisi kasvajaid ja mittemaliigseid hingamisteede haigusi. Kokkuvõtlikult kulutatakse kogu maailmas suitsetamisest tingitud haiguste raviks 5,7% kõigist tervishoiukulutustest ja kaudsed kulutused moodustavad 1,8% maailma kogutoodangust. Siiski on kulutuste osakaal piirkonniti erinev ja 40% kõigist kulutustest langeb arenenud riikide arvele. Nii ulatuvad otsesed kulutused suitsetamisega seotud haiguste ravile Euroopas ja Põhja Ameerikas 6,6–6,7%-ni tervishoiukulutustest ja kaudsed kahjud 2,4–2,5%-ni kogutoodangust. Aafrikas seevastu moodustavad otsesed kulud 3,5% tervishoiukulutustest ja kaudsed kulud 1,0% kogutoodangust.
Uuringu autorid hindavad, et suitsetamisega kaasneb oluline majanduslik ja ka sotsiaalne kahju, ning peavad vajalikuks, et kõigis maailma riikides tuleb rakendada tõsiseid meetmeid suitsetamise leviku piiramiseks. Eestis moodustavad kulutused suitsetamisega seotud haiguste raviks erinevatel andmetel 7–9% tervishoiukulutustest.
Refereeritud
Goodchild M, Nargis N, d’Espaignet ET. Global economic cost of smoking-attributable diseases. Tob Control 2017;0:1–7.