Mitmetes uuringutes on näidatud, et vähesel hulgal alkoholi tarbimine (standarddoos: 40 ml kanget alkoholi või 140 ml veini või 0,33 l õlut päevas) suurendab vere HDL-kolesterooli sisaldust, parandab organismi insuliinitundlikkust ning vähendab vere fibrinogeeni- ning põletikumarkerite sisaldust. Samas on andmeid, et alkoholi tarbimine suurendab doosist sõltuvalt arteriaalse hüpertensiooni kujunemise riski.
Rootsi uurijad püüdsid rahvusvahelistes andmebaasides avaldatud uurimuste põhjal välja selgitada alkoholi tarvitamise mõju ajuvereringehaiguste riskile. Lisaks analüüsiti Rootsi haigusregistri andmetel 4555 insuldihaige varasemat alkoholitarbimist. Analüüsiti kokku 25 prospektiivse uuringu andmeid ajuinfarkti haigestunute ja 22 uuringu andmeid aju ning subarahnoidaalsesse verevalumisse haigestunute kohta.
Analüüsist ilmnes, et vähene ja mõõdukas alkoholi tarbimine (1–2 standarddoosi päevas) vähendas mõnevõrra ajuinfarkti haigestumise riski, kuid suures koguses (4 ja enam standarddoosi päevas) tarbimine suurendas ajuinfarkti haigestumise riski 60% võrra. Väheses ja mõõdukas koguses alkoholi tarbimine hemorraagilise insuldi kujunemise riski ei mõjutanud, kuid suures koguses tarbimine suurendas riski 80% võrra.
Uuringust ilmneb, et vähene alkoholi tarbimine võib olla soodus ajuinfarkti ennetamiseks, kuid andmed ei ole piisavad, et seda soovituseks lugeda.
Refereeritud
Larsson SC, Wallin A, Wolk A, Markus HS. Differing association of alcohol consumption with different stroke types: a systematic review and meta-analysis. BMC Med 2016;14:178.