Traditsiooniliselt hinnatakse liigse rasvahulga ladestumist kehas kehamassiindeksi (KMI) väärtuste alusel: normaalne KMI 18,5–24,9 kg/m2, ülekaal KMI 25–29,9 kg/m2, rasvumine KMI 30 ja enam kg/m2. Samas on leitud, et rasvumisele iseloomulikke metaboolseid häireid võib esineda ka normaalse KMI-ga isikutel – normaalkaaluga rasvumine.
USA mitme ülikooli koostöös tehtud uuringus testiti hüpoteesi, mille kohaselt röntgen-absorptiomeetria-DEXA meetodil mõõdetud liigne rasva osakaal kehas võib seonduda metaboolsete häiretega ka normaalse KMI korral. Uuringusse kaasatud 20 613 isikul mõõdeti DEXA meetodil rasva osakaalu protsent keha koosseisust ja hinnati selle seost insuliiniresistentsuse, metaboolse sündroomi, düslipideemia, 2. tüüpi diabeedi, arteriaalse hüpertensiooni ja üldsuremusega. DEXA-uuringud tehti kahel korral: aastatel 1999–2006 ja 2011–2018, jälgimisperiood oli 2019. aasta lõpuni.
Uuritutest ligi kolmandikul, 6424 isikul, oli KMI normaalväärtuses. Andmete analüüsil, arvestades sugu, vanust, sotsiaal-majanduslikke tegureid, suitsetamist, alkoholi tarbimist ja perekonnaseisu, ilmnes, et selle grupi uuritutel suurendas rasva osakaalu kasv iga 10 protsendipunkti võrra oluliselt üldise suremuse riski, insuliiniresistentsuse riski, metaboolse sündroomi riski ja düslipideemia riski.
Autorite hinnangul vallanduvad rasva osakaalu suurenemise korral organismis metaboolsetele häiretele viivad mõjud ka normaalse KMI-ga isikutel.
Refereeritud
Chen Z, Li J, Medina-Inojosa BJ, et al. Body fat and cardiometabolic disease burden and all-cause mortality in adults with normal body mass index. Mayo Clin Proc 2026;101:249–58.