Lõhnatundlikkuse häirumine või täielik kadumine on üks sagedasemaid COVID-19 sümptomeid. Häire kaob enamasti mõne nädala jooksul, kuid uuringute andmeil püsivad 10%-l COVID-19 põdenutel lõhna-ja maitsetundlikkuse probleemid ka 6 või enama kuu möödudes haigestumisest.
Ühendkuningriigi Newcastle’i ülikooli teadurid V. Diiry ja D.B. Watson avaldasid teadustulemusi vahendavas veebiväljaandes The Conversation uurimuse COVID-19 põdemisega kaasnevate lõhnatundlikkuse häiretega patsientide hinnangutest oma elukvaliteedile ja häirega kaasnevatele probleemidele. Andmeid koguti COVID-19 põdemisel lõhnatundlikkuse kaotanud patsientide Facebooki-grupis AbScent, kuhu kuulub ligi 9000 liiget.
Hinnang toidu maitsele sõltub teatavasti ühelt poolt maitseretseptorite kaudu saadavast informatsioonist, teiselt poolt ka toidu lõhnast. Lõhnatundlikkuse häire või selle kadu muudab ka hinnangut toidu maitsele, enamasti negatiivses suunas. Ekspertide hinnangul tagab maitsev toit kiiremini küllastustunde ja maitsvat toitu süüakse väiksemal hulgal. Häiritud lõhnatundlikkuse korral, tundmata õigesti toidu maitset, ei teki toidust küllastust ja süüakse üleliia. Paljud vaatlusalused märkasid, et mitu kuud kestnud lõhnatundlikkuse häirete ajal nende kehakaal tõusis.
Lõhnatundlikkuse kadu – anosmia – võib aegamööda muteeruda parosmiaks. Sel puhul hindab inimene varasemalt tuntud lõhnu erinevalt, enamasti ebameeldivatena. Mitmed vaatlusalused kirjeldasid parosmia korral tekkinud probleemina seda, et lähedate inimeste lõhna tundsid nad ebameeldivana, halvasti talutavana, mis häiris ka lähisuhteid.
Anosmia/parosmia püsimine COVID-19 põdemise järgselt osutub keeruliseks meditsiinilis-sotsiaalseks probleemiks. Lõhnatundlikkuse taastumist võib soodustada vastav treening.
Refereeritud