COVID-19-pandeemia algul kirjeldati kuni 35%-l põdenutest lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid. Viiruse omikron-tüvega nakatunutel esineb neid häireid harvemini, kuid kokku on ligi poolest miljardist COVID-19 põdenust miljonitel esinenud lühemat või pikemat aega anosmia, hüposmia või parosmia. Kuni 46%-l COVID-19 põdemisega seotud lõhnatundlikkuse häirega patsientidest on nähud püsinud pikemat aega – 12–18 kuud pärast haigestumise algust.
Stockholmi Karolinska Instituudi neuroteaduste kaasprofessor Johan Lundström toob oma kirjutises veebiajakirjale The Conversation esile järgmised tegurid, mis mõjutavad kestva lõhnatundlikkuse häirega indiviidi tervist ja toimetulekut kõige olulisemal määral.
- Lõhna tundmata ei ole võimalik adekvaatselt hinnata toidu kvaliteeti. Riknenud toit võib esile kutsuda mitmesuguseid tervisehäireid.
- Häiritud lõhnatundlikkuse korral ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ka toidu maitset.
- Suutmata täpselt hinnata toidu maitset ja lõhna, ei ole toit ka isuäratav ega nauditav ja ei kutsu sööma.
- Kui on vähenenud söögiisu ja võime toitu nautida, süüakse vähem ja kehakaal võib langeda. Mõnel juhul võib toidu maitset ja lõhna tundmata seda liigselt tarbida ning kujuneb ülekaalulisus.
- Vähenenud või väärastunud (senini tavalised lõhnad tunduvad ebameeldivatena) lõhnatundlikkusega isikud võivad hakata vältima kokkupuuteid teistega ja tõmbuda endasse, vähenevad nende sotsiaalsed kontaktid.
- Kirjanduse andmeil halveneb eeltoodud tegurite mõjul ligi kolmandikul lõhnatundlikkuse häiretega isikutest elukvaliteet, kujuneb depressiivsus.
Lõhnatundlikkuse häirete korral soovitatakse alustada lõhnatreeningutega: hommikul ja õhtul nuusutada 20 min vältel erinevaid lõhnu 2–3 kuu jooksul.
Refereeritud
The conversation. COVID: six ways long-term smell loss can affect you. https://www.gavi.org/vaccineswork/covid-six-ways-long-term-smell-loss-can-affect-you