USA andmeil magab ligi pool elanikest ööpäevas soovituslikust 7 tunnist vähem. Lühikese uneajaga seostatakse kognitiivsete häirete kujunemise riski. Arteriaalne hüpertensioon on uuringute põhjal aju veresoonkonna kahjustuse ja dementsuse oluline riskitegur. Vähe on andmeid eespool loetletud kahe sageli esineva tervisehäire vastastikusest mõjust.
USA, Kanada ja Austraalia teadlaste ühistöös uuriti lühikese uneaja ja arteriaalse hüpertensiooni koosmõju kognitiivsele võimekusele ja aju vananemisele. Uuringusse kaasati 682 USA Framinghami südameprojektis osalejat (keskmine vanus 62 aastat, 53% olid naised), kel vastavate testide abil hinnati kognitiivset võimekust, mõõdeti vererõhku, MRT uuringul hinnati aju valgeaine hüpertensiivsete kollete ning aju hallaine mahtu ja mõõdeti uneaja pikkus polüsomnograafilisel uuringul.
Arteriaalse hüpertensiooniga ja lühikese uneajaga isikute kognitiivne võimekus oli oluliselt kehvem kui lühikese uneajaga normotensiivsetel isikutel. MRT uuringul aju vananemisele viitav aju hallaine mahu vähenemine ja suurenenud aju valgeaine hüpertensiivsete kollete maht olid enam väljendunud lühikese uneaja ja hüpertensiooniga isikutel. Lühikese uneajaga normotensiivsetel isikutel MRT uuringul olulisi hinnatavaid aju vananemise tunnuseid esile ei tulnud.
Uuring kinnitab, et lühike uneaeg on täiendav kognitiivsete häirete ja aju vaskulaarse kahjustuse riskitegur arteriaalse hüpertensiooniga haigetel.
Refereeritud
Yiallourou S, Baril AA, Wiedner C, et al. Short sleep duration and hypertension: a double hit for the brain. J Am Heart Assoc 2024;13:e035132.