Varasematest uuringutest on teada, et migreenihaiged haigestuvad sagedamini ajuveresoonte haigustesse – nii isheemilisse kui ka hemorraagilisse insulti. Vähe on andmeid migreeni ja teiste kardiovaskulaarsete haiguste seoste kohta.
USA meditsiiniõdede tervise prospektiivse uuringu programmi raames jälgiti 115 541 naist, kes uuringusse kaasamise ajal olid vanuses 25–42 eluaastat. 20 aastat kestnud jälgimisperioodi jooksul haigestus neist 1329 isikut mingisse südame-veresoonkonnahaigusse, neist 223 surid. Migreen oli diagnoositud 15,2%-l vaatlusalustest. Andmete analüüsil ilmnes, et migreeni põdevatel isikutel oli migreeni mittepõdevate isikutega võrreldes pea poole suurem risk haigestuda elu jooksul südameinfarkti, ajuinsulti või koronaarhaigusse. Migreen osutus tõsise kardiovaskulaarse haiguse riskiteguriks, sõltumata teistest tuntud riskiteguritest – ülekaalulisus, arteriaalne hüpertensioon, hüperkolesteroleemia, suitsetamine. On selgusetu, millised on migreeni ja kardiovaskulaarsete haiguste omavahelise seose ja väljakujunemise mehhanismid. Võib arvata, et tegu on süsteemse endovaskulaarse süsteemi häirega. Praeguste teadmiste alusel ei ole ka võimalik anda soovitusi migreenihaigele vältimaks haigestumist eespool loetletud südame-veresoonkonnahaigustesse.
Refereeritud
Kurth T, Winter AC, Eliassen AH, et al. Migraine and risk of cardiovascular disease in women: prospective cohort study. BMJ 2016;353: i2610.
Burch RC, Rayhill ML. Migraine and vascular disease. BMJ 2016; 353:i2806.