Rohkete uuringute andmeil on uni oluline organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Lühike või liiga pikk uneaeg, katkendlik uni, uneapnoe ja mitmed teised unehäired on seotud nii füüsilise kui ka vaimse tervise riskiga. On teada, et organismi füsioloogilistel protsessidel on kindel ööpäevane rütm.
Ühendkuningriigis tehtud uuringus vaadeldi uinumise kellaaja seost kardiovaskulaarsete häirete kujunemise riskiga riigi biopanga andmeil. Uuringusse kaasati 88 026 isikut vanuses 43–79 a (keskmine vanus 61 a, 58% olid naised), kelle ööpäevast tegevust, sealhulgas uinumise kellaaega ja une kestust ning kvaliteeti hinnati 7 päevaks randmele kinnitatud aktseleromeetri näitude alusel. Keskmiselt 5,7 aasta möödudes koguti meditsiinilistest andmebaasidest andmeid nende haigestumise kohta kardiovaskulaarsetesse haigustesse (müokardi infarkt, südamepuudulikkus, krooniline koronaarhaigus, isheemiline insult, transitoorne isheemiline atakk). Analüüsiti kardiovaskulaarsetesse haigustesse (KVH) haigestumise riski ja uinumise kellaaja vahelisi seoseid.
Võrreldes isikutega, kes tavatsesid uinuda ajavahemikul 22.00–22.59, oli neil, kes uinusid hiljem, pärast kella 24.00, KVH risk 25% võrra suurem ja neil, kes uinusid enne kella 22.00, oli KVH risk 24% võrra suurem. Andmete analüüsil, arvestamata sugu, vanust, une kestust, kehamassiindeksit, levinumaid KVH riskitegureid (diabeet, arteriaalne hüpertensioon, hüperkolesteroleemia, suitsetamine) ilmnes, et KVH riski silmas pidades on soodsaim uinumise aeg ajavahemikul 22.00–23.00. Sellest varajasem ja hilisem uinumise aeg on sõltumatu KVH riskitegur.
Refereeritud
Nikbakhtian S, Reed AB, Obika BD et al. Accelerometer-derived sleep onset timing and cardiovascular disease incidence: a UK Biobank cohort study. Europ Heart J-Digital Health, ztab088 09 2021, https://doi.org/10.1093/ehjdh/ztab088