On rohkesti publikatsioone mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (NSAID) kasutamise ja südameinfarkti kujunemise seose kohta. Ebaselgeks jääb, millises annuses, kui pikaaegsel kasutamisel ja millised konkreetsed preparaadid suurendavad riski haigestuda südameinfarkti. Juhuslikustatud uuringutesse NSAIDi kõrvaltoimete kohta ei ole sageli kaasatud vanemaealisi ega kardiovaskulaarsete haigustega isikuid.
Montréali Ülikooli uurijad analüüsisid rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud materjale NSAIDi kasutamise ja südameinfarkti haigestumise seoste kohta. Analüüsitud materjalidest leitud patsientide kohort sisaldas 446 763 NSAID-ravi saanud haige andmeid, neist 61 460 haigel oli diagnoositud äge südameinfarkt.
Analüüsil ilmnes, et ka lühiaegsel kasutamisel (8–30 päeva) suurendab enamiku sagedamini ordineeritavate NSAIDide tarvitamine suurtes annustes (tselekoksiib üle 200 mg, diklofenak üle 100 mg, ibuprofeen üle 1200 mg, naprokseen üle 750 mg) südameinfarkti haigestumise riski. Nende ravimite tarvitamisel enam kui 1 kuud risk oluliselt ei kasvanud. Tselekoksiibi tarvitamise korral ei olnud risk väiksem kui teiste NSAIDide kasutamisel, kuid oli siiski väiksem kui rofekoksiibi kasutamisel.
Kirjeldatud uuring, kus analüüsiti pea poole miljoni NSAID-ravi saanud patsiendi riski haigestuda müokardiinfarkti, on seni suurim sarnaste uuringute seas. Arvestada tuleb seda, et ka juba esimesel ravinädalal ja esimese kuu jooksul suurtes doosides NSAIDide kasutamisel suureneb infarkti haigestumise risk. NSAIDi määramisel tuleb iga haige puhul hoolikalt kaaluda sellega kaasnevaid riske, eriti suures annuses kasutamise korral.
Refereeritud
Bally M, Dendukuti N, Rich B, et al. Risk of acute myocardial infarction with NSAIDs in real world use: bayesian meta-analysis of individual patient data. BMJ 2017;357:j1909.